Seemned on rikkalikud toitainete allikad, sisaldades vitamiine, mineraalaineid, antioksüdante, kiudaineid ja tervislikke rasvu, mis on kõik olulised optimaalse tervise säilitamiseks ja nende söömine peaks seetõttu olema osa iga inimese igapäevasest toitumisest.

Näiteks on tšiia (chia) seemned, lina- ja kõrvitsaseemned, on suurepärased oomega-3 rasvhapete allikad. Oomega-3 rasvhapped on tuntud oma põletikuvastaste omaduste poolest ning neid seostatakse südame-veresoonkonna tervise parandamisega, kolesteroolitaseme langetamisega ja üldise südamehaiguste riski vähendamisega. Lisaks sellele võivad need rasvhapped toetada aju tervist ja kognitiivset funktsiooni, vähendades samas ka depressiooni ja ärevuse sümptomeid.

Seemned on rikkad kiudainete poolest, mis on olulised seedetrakti tervise ja optimaalse seedimise tagamiseks. Kiudained aitavad reguleerida soolestiku liikumist, ennetavad kõhukinnisust ja soodustavad tervisliku soole mikrobioomi arengut. Samuti on kiudainetel roll veresuhkru taseme reguleerimisel, vähendades veresuhkru tõusu pärast sööki ja aidates vältida insuliiniresistentsust.

Erinevad seemned sisaldavad erinevaid vitamiine ja mineraalaineid, sealhulgas magneesiumi, tsinki, rauda ja E-vitamiini. Magneesium on vajalik lihaste ja närvide funktsioneerimiseks, vererõhu reguleerimiseks ja luude tervise säilitamiseks. Tsink toetab immuunsüsteemi, haavade paranemist ja DNA sünteesi. Raud on hädavajalik hemoglobiini tootmiseks ja hapniku transportimiseks kehas, samas kui E-vitamiin toimib antioksüdandina, kaitstes rakke oksüdatiivse stressi eest.

Lisaks on seemned rikkad antioksüdantide poolest, mis aitavad neutraliseerida vabade radikaalide tekitatud kahju organismis. Antioksüdantide tarbimine on seotud vähenenud krooniliste haiguste riskiga, sealhulgas südamehaiguste, vähi ja diabeediga. Antioksüdandid aitavad ka vananemisprotsessi aeglustada ja säilitada naha tervist.

KÕIGE TERVISLIKUMAD SEEMNED:

• Tšiia (chia) seemned: Need sarnanevad linaseemnetega, pakkudes rikkalikult kiudaineid ja omega-3 rasvhappeid. Chia seemned võivad aidata alandada veresuhkru taset ja vähendada südamehaiguste riski.
• Linaseemned: Linaseemned on rikkalikud kiudainete ja omega-3 rasvhapete allikad, eriti alfa-linoleenhappe (ALA) poolest. Need võivad aidata vähendada kolesteroolitaset ja vererõhku ning vähendada südamehaiguste ja vähi riski.
• Kanepiseemned: Kanepiseemned on suurepärane taimse valgu allikas, sisaldades kõiki asendamatuid aminohappeid. Need aitavad kaasa südame tervise hoidmisele janäiteks ekseemi sümptomite vähendamisele. Kanepiseemneid võib tarbida nii kooritud, kui koorimata kujul. Koorimata kanep sisaldab märksa rohkem kiudaineid.
• Seesamiseemned: Seesamiseemned on rikka toitainete profiiliga ja sisaldavad lignaani nimega sesamiin, mis võib parandada hormonaalset tasakaalu ja vähendada põletikku. Neis on palju aminohappeid metioniini ja trüptofaani, millest viimane aitab organismis toota õnnehormoonina tuntud serontoniini. 
• Kõrvitsaseemned: Kõrvitsaseemned on head fosfori, monoküllastumata rasvade ja omega-6 rasvhapete allikad. Need võivad aidata vähendada rinnavähi riski ja parandada põie tervist.
• Päevalilleseemned: Päevalilleseemned sisaldavad palju valku, monoküllastumata rasvu ja E-vitamiini. Need võivad aidata vähendada põletikku ja kolesteroolitaset.
• Mooniseemned on toitaineterikkad, sisaldades palju olulisi vitamiine ja mineraalaineid nagu kaltsium, magneesium ja raud, mis toetavad luude tervist ja ainevahetust. Nendes leiduvad kiudained parandavad seedimist ning tervislikud rasvhapped ja antioksüdandid aitavad vähendada südamehaiguste riski ja põletikku.

Eelpool kirjeldatud seemned on tõeliselt hea toitainete palett, mida oma igapäevasele toitumisele lisada. Oluline on ka meeles pidada, et toitumine võiks olla mitmekesine ja seda ka seemnete puhul – kasuta seemneid ja kombineeri neid erinevate roogadega. Plantose toiduseemnetega saad tutvuda meie e-poes.

Need seemned sobivad söömiseks kõige paremini toorelt, sest siis on neis toitainete hulk kõige suurem. Kui Sulle meeldib röstitud seemnete maitse, siis lina-, seesami-, kõrvitsa päevalilleseemned annavad toidule õrnalt rösituna mõnusa pähklise maitse.

Kokkuvõttes on seemnete lisamine igapäevasesse toitumisse lihtne ja tõhus viis tervise parandamiseks, üldise energiataseme tõstmiseks ja haiguste ennetamiseks. Nende toitaineterikas koostis toetab mitmeid keha funktsioone ja aitab säilitada üldist heaolu.

Kasutatud allikad:

Balakrishna, R., Bjørnerud, T., Bemanian, M., Aune, D., & Fadnes, L. T. (2022). Consumption of Nuts and Seeds and Health Outcomes Including Cardiovascular Disease, Diabetes and Metabolic Disease, Cancer, and Mortality: An Umbrella Review. Advances in Nutrition, 13(6), 2136–2148. https://doi.org/10.1093/advances/nmac077

Coulman, K. D., Liu, Z., Hum, W. Q., Michaelides, J., & Thompson, L. U. (2005). Whole sesame seed is as rich a source of mammalian lignan precursors as whole flaxseed. Nutrition and Cancer, 52(2), 156–165. https://doi.org/10.1207/s15327914nc5202_6

Farinon, B., Molinari, R., Costantini, L., & Merendino, N. (2020). The Seed of Industrial Hemp (Cannabis sativa L.): Nutritional Quality and Potential Functionality for Human Health and Nutrition. Nutrients, 12(7), Article 7. https://doi.org/10.3390/nu12071935

Flower, G., Fritz, H., Balneaves, L. G., Verma, S., Skidmore, B., Fernandes, R., Kennedy, D., Cooley, K., Wong, R., Sagar, S., Fergusson, D., & Seely, D. (2014). Flax and Breast Cancer: A Systematic Review. Integrative Cancer Therapies, 13(3), 181–192. https://doi.org/10.1177/1534735413502076

House, J. D., Neufeld, J., & Leson, G. (2010). Evaluating the quality of protein from hemp seed (Cannabis sativa L.) products through the use of the protein digestibility-corrected amino acid score method. Journal of Agricultural and Food Chemistry, 58(22), 11801–11807. https://doi.org/10.1021/jf102636b

Jiang, R., Jacobs, D. R., Mayer-Davis, E., Szklo, M., Herrington, D., Jenny, N. S., Kronmal, R., & Barr, R. G. (2006). Nut and seed consumption and inflammatory markers in the multi-ethnic study of atherosclerosis. American Journal of Epidemiology, 163(3), 222–231. https://doi.org/10.1093/aje/kwj033

Khalesi, S., Irwin, C., & Schubert, M. (2015). Flaxseed consumption may reduce blood pressure: A systematic review and meta-analysis of controlled trials. The Journal of Nutrition, 145(4), 758–765. https://doi.org/10.3945/jn.114.205302

M, G.-W., C, H., T, H., D, S.-S., H, F., D, M., & Ca, W. (2011). Improvement in HDL cholesterol in postmenopausal women supplemented with pumpkin seed oil: Pilot study. Climacteric : The Journal of the International Menopause Society, 14(5). https://doi.org/10.3109/13697137.2011.563882

Ma, J., Sun, J., Bai, H., Ma, H., Wang, K., Wang, J., Yu, X., Pan, Y., & Yao, J. (2022). Influence of Flax Seeds on the Gut Microbiota of Elderly Patients with Constipation. Journal of Multidisciplinary Healthcare, 15, 2407–2418. https://doi.org/10.2147/JMDH.S379708

Nieman, D. C., Gillitt, N., Jin, F., Henson, D. A., Kennerly, K., Shanely, R. A., Ore, B., Su, M., & Schwartz, S. (2012). Chia seed supplementation and disease risk factors in overweight women: A metabolomics investigation. Journal of Alternative and Complementary Medicine (New York, N.Y.), 18(7), 700–708. https://doi.org/10.1089/acm.2011.0443

Peng, M., Lu, D., Liu, J., Jiang, B., & Chen, J. (2021). Effect of Roasting on the Antioxidant Activity, Phenolic Composition, and Nutritional Quality of Pumpkin (Cucurbita pepo L.) Seeds. Frontiers in Nutrition, 8, 647354. https://doi.org/10.3389/fnut.2021.647354

Silva, L. de A., Verneque, B. J. F., Mota, A. P. L., & Duarte, C. K. (2021). Chia seed (Salvia hispanica L.) consumption and lipid profile: A systematic review and meta-analysis. Food & Function, 12(19), 8835–8849. https://doi.org/10.1039/D1FO01287H

Wei, P., Zhao, F., Wang, Z., Wang, Q., Chai, X., Hou, G., & Meng, Q. (2022). Sesame (Sesamum indicum L.): A Comprehensive Review of Nutritional Value, Phytochemical Composition, Health Benefits, Development of Food, and Industrial Applications. Nutrients, 14(19), Article 19. https://doi.org/10.3390/nu14194079 Zaineddin, A. K., Buck, K., Vrieling, A., Heinz, J., Flesch-Janys, D., Linseisen, J., & Chang-Claude, J. (2012). The association between dietary lignans, phytoestrogen-rich foods, and fiber intake and postmenopausal breast cancer risk: A German case-control study. Nutrition and Cancer, 64(5), 652–665. https://doi.org/10.1080/01635581.2012.683227