Kunagi varem ajaloos ei ole toidust ja toitumisest nii palju räägitud, kui praegusel ajajärgul. Teeme pilte, postitame sotsiaalmeediasse, küsime nõu, jagame retsepte ja otsime infot kõikvõimalikest allikatest. Ajalooliselt oleme me söönud toitu, mis on meile kättesaadav olenevalt sellest, millises kliimavöötmes me elame, mida kasvatame ja milline on loomade liigikus.
Miks siis ometi nüüd, kui me elame kõigi võimaluste ajal, on teadlike valikute tegemine nii raske. Tundub, et võimaluste virr-varris unustame ära põhilise – miks meil toitu üldse vaja on. Tegelikult on see väga lihtne. Me peame sööma eluspüsimiseks – toidust saadav energia peab tagama meie füüsilise ja vaimse toimimise. Lisaks tühjale kõhule mõjutavad aga meie söömisega seotud tegevusi ka toidu väljanägemine, lõhn, meid ümbritsev keskkond, meie kaaslased, meie majanduslik olukord, emotsioonid, jne.
TERVISLIK TOIT või TERVISELE TUGE PAKKUV TOIT?
TERVISLIKUST TOITUMISEST räägitakse ja kirjutatakse palju. Tegelikult ei saa liigitada toitu tervislikuks ja ebatervislikuks. See ei ole toidu suhtes päris õiglane. Kõik oleneb sellest – mida, kui palju ja kui tihti me sööme. Toituda tuleks TEADLIKULT ja TOIT VÕIKS OLLA TERVISELE TUGE PAKKUV. Lahti seletatuna tähendab see seda, et meie keha vajab toitaineterikast toitu, et korralikult töötada. Mida värskem ja puhtam on tooraine, seda kasulikum on see meie kehale. Töödeldud ja lisaainetega toitu on meie kehal raske seedida ja omastada.
Ometi saame me rääkida põhilistest asjadest üldistatult. Me kõik vajame mitmekesist toitu. Mitmekesise toidu kaudu saab organism kätte kasvamiseks, arenemiseks, paljunemiseks ja kõigiks teisteks protsessideks vajalikud toitained.
Meie toiduvalikusse võiksid kuuluda juur-, kaun- ja puuviljad, marjad, täisteraviljad, pähklid ja seemned, õliviljad (nt. avokaado), ´head’ rasvad, töötlemata kala- ja lihatooted. Tore, kui Sa leiad aja ise endale toidu valmistamiseks. Sel juhul saad Sa kindel olla, mida tehtud roog sisaldab.
Süüa võib kõike, kuid õigetes kogustes ja sageduses. Tagasihoidlik peaks olema väga soolaste, magusate ja töödeldud toitudega. Söömisega saame me ennetada ülekaalulisust ja mitmeid haigusi. Eestis on iga neljas kooli minev laps on juba ülemäärase kehakaaluga (ülekaalus või rasvunud). Meie suremus eluviisi haigustesse, nagu näiteks südame- veresoonkonna haigused, on samuti tõusuteel. Seda mustrit saame me murda läbi ennetava tegevuse – läbi paremate valikute oma toidulaual.
Igas riigis on välja töötanud toidusoovitused, mis põhinevad selle riigi keskmisel, tervel inimesel. Toidusoovituste illustreerimiseks ja paremaks kasutamiseks igapäevaelus on loodud igas riigis ka oma toidupüramiid. Toidusoovituste andmisel on lähtutud teaduspõhistest toidu-uuringutest ja riiklikest toitumissoovitustest, arvestatud on ka iga riigi inimeste toitumisharjumuste ja võimalustega.
Igaüks meist on erinev ja teaduslikud uuringud ütlevad ka seda, et üks ja sama toiduaine võib mõjuda inimestele erinevalt. See mis sobib ühele, ei pruugi alati sobida teisele. Seega peaksime toiduvalikute puhul kuulama ka iseenda keha. Kui Sul on mõni toiduallergia või oled tundlik mingite toiduainete suhtes, siis saad teha oma toitumises korrektuure. Kui Sa oled teadlikult valinud taimetoitluse või veganluse, siis ole kindel, et Sinu organism saab kätte vajalikul määral D- ja B-vitamiini.
Kui me paneme oma kehasse kütust, mis hoiab meie mootori töökorras ja varustab meid kõigi vajalike ainetega, on meie kehal hea olla. Kui me lisame päevast päeva aga endasse kütust, millel ei ole muud eesmärki, kui täita, siis hakkab varem või hiljem mõni mehhanism järele andma.
MIKS ME LIHTSAID TEADMISI EI JÄRGI?
Lihtne on aru saada, et toit on vajalik ellujäämiseks ja erinevate kehas toimuvate protsesside korrektseks toimimiseks. Vahel sööme me liiga palju, vahel ühekülgselt või peame dieeti (dieet – piiratud toitumine). Selliste toitumisviisidega võime me endale pikas perspektiivis liiga teha.
Inimestena on meil kaasasündinud omadus oma käitumises süüdistada väliseid tegureid. Tegelikult ei sunni keegi meid midagi sööma. Me saame ise valida, millise toiduga me oma keha varustame. Vastutus teadliku toitumise ees lasub igaühel endal.
LEPI ISEENDAGA KOKKU
Kui Sinu soov on elada kauem ja tervemalt, siis võta eesmärgiks teha enda jaoks häid valikuid IGA PÄEV. Sa ei pea kõigest loobuma ja muutust ei saa teha üleöö. Söömise ja toiduvalikute üle une kaotamine tekitab stressi ja ei ole seda ettevõtmist väärt.
Küll aga arusaamine, et toit on meie heaolu ja terveks olemise põhialus, annab jõudu liikuda teadlikuma toidulaua suunas.
KES SAAB AIDATA VALIKUTE TEGEMISEL?
Kas Sinu jaoks on infot ‘õige’ toitumise kohta väga palju ja Sa ei oska selles infos orienteeruda? Sel juhul saab Sind aidata toitumisnõustaja. Ta oskab Sind aidata toitumisteabes orienteerumisel, Sulle sobivate valikute tegemisel ja individuaalse tasakaalustatud menüü koostamisel. Toitumisnõustajate kohta leiad rohkem infot Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse lehelt.
Sul on krooniline haigus, mis paneb muretsema ja mõtlema, kas Sinu valikud toetavad Sinu tervist? Sel juhul võid pöörduda oma küsimustega toitumisterapeudi poole. Tema saab Sind aidata nii haigusi ennetava kui ka ravi toetava ja tagasilangusi ennetava nõustamisega. Toitumisterapeutidekohta leiad rohkem infot Eesti Toitumisteraapia Assotsatsiooni kodulehelt.
Veidi rohkem infot vitamiinide kohta.
Kui Sul on meile mõni ettepanek, siis kirjuta info@plantos.ee