fbpx

Kõikide üle 40 € tellimuste puhul on pakiautomaadiga saatmine tasuta!

Kõikide üle 40 € tellimuste puhul on pakiautomaadiga saatmine tasuta!

    • Ostukorvis ei ole tooteid.

Aastal 1992 avaldas Dr. Paul Talalay* oma läbimurdva uurimistöö, mis kirjeldas võimalikku seost ristõieliste köögiviljade tarbimise ja vähenenud vähiriski vahel. Tema uurimistöö keskendus ühendile nimega sulforafaan, mida leidub brokolis. Pärast seda esialgset avaldamist on teaduslikus kirjanduses ilmunud arvukalt artikleid, mis tõestavad, et sulforafaanil on laiaulatuslikud eelised meie tervisele ja pikaealisusele.

Sulforafaan on looduslik ühend, mida leidub peamiselt ristõielistes köögiviljades, nagu brokoli, rooskapsas, lillkapsas ja kapsas. See kuulub isotiotsüanaatide rühma, mis tähendab, et see on taimedes leiduv keemiline ühend, millel on mitmeid tervisele kasulikke omadusi. Sulforafaan tekib siis, kui brokolis ja teistes ristõielistes köögiviljades leiduv ühend nimega glükorafaniin puutub kokku ensüümi mürosinaasiga – näiteks siis, kui köögivilja tükeldatakse, näritakse või purustatakse.

Kus leidub sulforafaani?

Sulforafaani rikkaimad allikad on brokoli ja eriti brokoli idandid. Idandid võivad sisaldada kuni 100 korda rohkem sulforafaani kui täiskasvanud brokoli taim, mistõttu need on eriti soovitatavad, kui soovid sellest ühendist maksimaalselt kasu saada. Teised head allikad on rooskapsas, lillkapsas ja kapsas.

Oluline on meeles pidada, et sulforafaani saamine sõltub ka sellest, kuidas köögivilju valmistada. Kuumutamine võib mürosinaasi ensüümi hävitada, mis tähendab, et sulforafaani ei teki. Parim viis sulforafaani saamiseks on süüa köögivilju toorelt või kergelt aurutatult. Kui eelistad küpsetada, võib kasu olla sellest, kui lisad tooreid sinepiseemneid või teisi ristõielisi köögivilju, mis sisaldavad mürosinaasi, et aidata sulforafaanil tekkida.

Sulforafaani kasulikud omadused

Sulforafaanist on saanud teadusuuringute üks populaarsemaid ühenditena tänu selle mitmetele tervist parandavatele omadustele. Siin on mõned olulisemad eelised, mida sulforafaan su tervisele pakkuda võib:

Vähivastane toime
Sulforafaan aitab kaitsta keha kantserogeenide eest, suurendades selliste ensüümide tootmist, mis aitavad kantserogeene neutraliseerida ja kehast välja viia. Uuringud on näidanud, et sulforafaan võib vähendada erinevate vähivormide, näiteks eesnäärme-, põie-, kopsu- ja rinnavähi riski.

Südame-veresoonkonna tervis
Sulforafaan võib pärssida arterite põletikulist aktiveerumist, mis aitab vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski.

Antioksüdantne kaitse
Sulforafaan on tugev antioksüdant, mis aitab vähendada kehas oksüdatiivset stressi. See tähendab, et see kaitseb rakke vabade radikaalide põhjustatud kahjustuste eest.

Põletikuvastane toime
Sulforafaani põletikuvastane toime võib aidata aeglustada vananemisprotsessi, parandada kognitiivseid võimeid vanemas eas ning toetada keha võimet ennast kaitsta ja parandada.

Neuroloogilised häired
Sulforafaani on seostatud aju tervise toetamisega. Sulforafaani kasulikkust on uuritud autismi, skisofreenia, depressiooni ja neurodegeneratiivsete haiguste kontekstis. Selle põletikuvastased omadused võivad mängida olulist rolli nende haiguste leevendamisel.

Kaitse toksiinide eest
Sulforafaan aitab kehal kaitsta end toksiinide ja saasteainete eest. See on eriti kasulik inimestele, kes puutuvad kokku keskkonnamürkidega või võtavad regulaarselt ravimeid, mis võivad maksa koormata.

Kust me sulforafaani saame?

Sulforafaani saamiseks on parim viis süüa ristõielisi köögivilju regulaarselt. Nagu mainitud, on brokoli idandid parim allikas, kuid ka teiste ristõieliste köögiviljade söömine võib anda olulist kasu. Proovi lisada neid oma igapäevasesse toitumisse – näiteks salatitesse, smuutidesse, ja teistesse toitudesse.

Brokoli idandid (3-5 päeva vanused):
Brokoli idud sisaldavad kõige suuremat sulforafaani kogust. Need võivad sisaldada kuni 100 korda rohkem sulforafaani kui täiskasvanud brokoli taim. Sulforafaani kontsentratsioon idandites võib ulatuda kuni 50 kuni 100 mg sulforafaani iga 100 grammi brokoli idantite kohta, mis teeb neist ühe parima loodusliku allika.

Brokoli võrsed (7–14 päeva vanused):
Võrsed ehk tõusmed on järgmine arenguetapp idanditest ja sisaldavad samuti kõrgeid sulforafaani tasemeid, kuid need on tavaliselt pisut madalamad kui idandites. Täpne kogus sõltub taime arengustaadiumist ja kasvutingimustest, kuid võrsed on siiski rikkamad sulforafaani poolest võrreldes täiskasvanud brokoli taimega.

Täiskasvanud brokoli taim:
Küps brokoli sisaldab oluliselt vähem sulforafaani kui idud või võrsed. Küpse brokoli sulforafaani sisaldus varieerub ja jääb tavaliselt vahemikku 0,4 kuni 1,7 mg sulforafaani iga 100 grammi kohta, olenevalt kasvatustingimustest ja sordi eripäradest.

Sulforafaani toidulisandid:
Sulforafaani toidulisandid võivad pakkuda väga kontsentreeritud annuseid, kuid nende tõhusus sõltub suuresti sellest, kuidas toidulisand on toodetud. Kuna sulforafaan ise on ebastabiilne, põhinevad paljud toidulisandid glükorafaniinil (sulforafaani eelühend) ja ensüümil mirosinaas, et sulforafaan tekiks alles tarbimise järel. Kui toidulisand on kvaliteetne, võib see anda kõrge sulforafaani annuse, kuid tuleb arvestada, et biosaadavus võib varieeruda ja see sõltub toote kvaliteedist.

Kokkuvõte

Sulforafaan on looduslik ühend, mis pakub mitmeid tervisega seotud eeliseid, alates vähivastasest kaitsest kuni põletiku ja oksüdatiivse stressi vähendamiseni. Seda leidub rikkalikult ristõielistes köögiviljades, eriti brokoli idandites. Regulaarne nende köögiviljade tarbimine võib aidata kaitsta keha paljude krooniliste haiguste eest ja toetada üldist heaolu.

*Paul Talalay (1923 – 2019) oli John Jacob Abeli farmakoloogia professor ja molekulaarteaduste labori direktor Johns Hopkinsi Meditsiinikoolis Baltimore’is. Ta oli Brassica Kemoprotektsiooni Labori asutaja, mis keskendub söödavate taimede uurimisele. Paul Talalay oli kemoprotektsiooni farmakoloogia rajaja ja ülemaailmne liider, uurides teadust, mis keskendub keha kaitsesüsteemi moduleerimisele oksüdatiivsete, põletikuliste, kiirgus- või võõrainete rünnakute vastu. Ta algatas steroide metaboliseerivate ensüümide uurimise valdkonna, kirjeldas kvantitatiivset meetodit ravimite koostoimete hindamiseks ning oli väga edukas programmi looja ja haridustegelane.

Kasutatud allikad:

Bioavailability and inter-conversion of sulforaphane and erucin in human subjects consuming broccoli sprouts or broccoli supplement in a cross-over study design—ScienceDirect. (n.d.). Retrieved November 11, 2023, from https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1043661811002180?via%3Dihub

Broccoli or Sulforaphane: Is It the Source or Dose That Matters? – PMC. (n.d.). Retrieved November 11, 2023, from https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6804255/

Burnett, J. P., Lim, G., Li, Y., Shah, R. B., Lim, R., Paholak, H. J., McDermott, S. P., Sun, L., Tsume, Y., Bai, S., Wicha, M. S., Sun, D., & Zhang, T. (2017). Sulforaphane enhances the anticancer activity of taxanes against triple negative breast cancer by killing cancer stem cells. Cancer Letters, 394, 52–64. https://doi.org/10.1016/j.canlet.2017.02.023

Clarke, J. D., Dashwood, R. H., & Ho, E. (2008). Multi-targeted prevention of cancer by sulforaphane. Cancer Letters, 269(2), 291–304. https://doi.org/10.1016/j.canlet.2008.04.018

Fimognari, C., & Hrelia, P. (2007). Sulforaphane as a promising molecule for fighting cancer. Mutation Research/Reviews in Mutation Research, 635(2), 90–104. https://doi.org/10.1016/j.mrrev.2006.10.004

Health benefits of broccoli require the whole food, not supplements | Oregon State University. (n.d.). Retrieved November 11, 2023, from https://today.oregonstate.edu/archives/2011/oct/health-benefits-broccoli-require-whole-food-not-supplements

Kim, J. K., & Park, S. U. (2016). Current potential health benefits of sulforaphane. EXCLI Journal; 15:Doc571; ISSN 1611-2156. https://doi.org/10.17179/EXCLI2016-485

What Is Sulforaphane? (n.d.). Verywell Health. Retrieved November 11, 2023, from https://www.verywellhealth.com/sulforaphane-5083128

Yagishita, Y., Fahey, J. W., Dinkova-Kostova, A. T., & Kensler, T. W. (2019). Broccoli or Sulforaphane: Is It the Source or Dose That Matters? Molecules, 24(19), Article 19. https://doi.org/10.3390/molecules24193593