Juba sajandeid tagasi kasvatatud iidsed egiptlased pidasid linaseemet üheks vanimaks tuntud kultuurtaimeks. Mõned kirjeldavad seda kui “kõige võimsamat taimset toitu planeedil”. Linaseemet on kaua kasvatatud selle kiu pärast, mida kasutatakse riiete ja voodipesu valmistamiseks kogu maailmas. Kuldse lina seemnete söömine on suurepärane idee mitmel põhjusel. Need on täis kasulikke toitaineid, mis toetavad üldist tervist ja heaolu.

TOITAINED JA KASU TERVISELE

• Rikkalikud oomega-3 rasvhapete poolest. Linaseemned sisaldavad alfa-linoleenhapet (ALA), mis on taimne oomega-3 rasvhape. Oomega-3 rasvhapped on olulised südame- ja varesoonkonna tervisele, aitavad vähendada kehas põletikku ja toetavad aju funktsioone.
• Palju kiudaineid. Linaseemned on suurepärased kiudainete allikad. Kiudained aitavad parandada seedimist, hoida veresuhkru taset stabiilsena, toetada tervislikku kehakaalu ja võivad ennetada kõhukinnisust.
• Antioksüdandid. Linaseemned sisaldavad ligniine, mis on tugevad antioksüdandid. Antioksüdandid aitavad kaitsta keha vabade radikaalide kahjustuste eest. Antiosküdantide tarbimine võib kaasa aidata krooniliste haiguste ennetamisele, oksüdatsiivse stressi ja vananemisprotsesside vähendamisele.
• Hea valguallikas. Linaseemned sisaldavad taimset valku, mis on oluline keha kudede ehitamiseks ja parandamiseks. See teeb neist hea valiku taimetoitlastele ja veganitele.
• Kasulik naha ja juuste tervisele. Linaseemnete söömine võib aidata parandada naha ja juuste tervist tänu nende niisutavatele ja toitvatele omadustele ja seetõttu vähendada kuiva naha ja juuste probleeme.
• Hormontasakaalu toetamine. Linaseemnetes leiduvad ligniinid võivad aidata reguleerida hormoonide taset, mis võib olla eriti kasulik naistele menopausi ajal või premenstruaalse sündroomi (PMS) sümptomite leevendamiseks.
• Kaalult koosneb linaseeme 22% süsivesikutest (millest enamik on kiudained), 66% rasvadest ja 12% valkudest. Kaks supilusikatäit (umbes 20 g) sisaldavad ligikaudu 109 kalorit, 8,5 g rasva (millest vaid 0,4 g on küllastunud rasvad), 5,5 g kiudaineid ja alla 1 g neto süsivesikuid.Mikrotoitainete osas on lina väike seeme suurte eelistega. Need samad kaks supilusikatäit annavad 80 mg magneesiumi (21% päevasest vajadusest), 0,6 mg mangaani (30% päevasest vajadusest), 0,4 mg tiamiini (36% päevasest vajadusest), 132 mg fosforit (18% päevasest vajadusest) ja 56 mg kaltsiumi (7% päevasest vajadusest).

Linaseeme koosneb 22% süsivesikutest (millest enamik on kiudained), 66% rasvadest ja 12% valkudest. Kaks supilusikatäit (umbes 20 g) sisaldavad ligikaudu 109 kalorit, 8,5 g rasva (millest vaid 0,4 g on küllastunud rasvad), 5,5 g kiudaineid ja alla 1 g neto süsivesikuid.

Mikrotoitainete osas annavad kaks supilusikatäit 80 mg magneesiumi, 0,6 mg mangaani, 0,4 mg tiamiini, 132 mg fosforit ja 56 mg kaltsiumi.

KASUTAMINE

Kuldse lina seemneid saab lisada mitmel viisil igapäevasese toitumisse: neid võib segada smuutidesse, jogurtisse, putrudesse, salatitesse või kasutada küpsetistes. Kuldsete lina seemnete regulaarsel tarbimisel võid kogeda mitmeid tervisega seotud eeliseid.

IDANDAMINE JA VÕRSETE KASVATAMINE

Kuldne lina on üks nendest seemnetest, millel tekib veega kokkupuutel ümber geeljas kapselt. Seetõttu neid seemneid idandada traditsiooniliselt ei saa. Loe lähemalt meie postitust geeljatest seemnetest.

Linast saab kasvatatada võrseid. Lina võrsed on valmis söögiks 7-10 päevaga. Võrsed sisaldavad A, B, C ja E vitamiini, rikkad valkude (20-25%), oomega-3, kaltsiumi, raua, magneesiumi, fosfori, kaaliumi poolest ning sisaldavad suurel hulgal kiudaineid ka asendamatuid aminohappeid. Võrsete kasutamine: sobib suurepäraselt smuutidesse, võileivale ning pitsale, suppide ja salatite lisandiks.

Kasutatud allikad:

Alasalvar, C., Chang, S. K., Bolling, B., Oh, W. Y., & Shahidi, F. (2021). Specialty seeds: Nutrients, bioactives, bioavailability, and health benefits: A comprehensive review. Comprehensive Reviews in Food Science and Food Safety, 20(3), 2382–2427. https://doi.org/10.1111/1541-4337.12730

Brooks, J. D., Ward, W. E., Lewis, J. E., Hilditch, J., Nickell, L., Wong, E., & Thompson, L. U. (2004). Supplementation with flaxseed alters estrogen metabolism in postmenopausal women to a greater extent than does supplementation with an equal amount of soy. The American Journal of Clinical Nutrition, 79(2), 318–325. https://doi.org/10.1093/ajcn/79.2.318

Calado, A., Neves, P. M., Santos, T., & Ravasco, P. (2018). The Effect of Flaxseed in Breast Cancer: A Literature Review. Frontiers in Nutrition, 5, 4. https://doi.org/10.3389/fnut.2018.00004

Franco, O. H., Chowdhury, R., Troup, J., Voortman, T., Kunutsor, S., Kavousi, M., Oliver-Williams, C., & Muka, T. (2016). Use of Plant-Based Therapies and Menopausal Symptoms: A Systematic Review and Meta-analysis. JAMA, 315(23), 2554–2563. https://doi.org/10.1001/jama.2016.8012

Pająk, P., Socha, R., Broniek, J., Królikowska, K., & Fortuna, T. (2019). Antioxidant properties, phenolic and mineral composition of germinated chia, golden flax, evening primrose, phacelia and fenugreek. Food Chemistry, 275, 69–76. https://doi.org/10.1016/j.foodchem.2018.09.081

Parikh, M., Maddaford, T. G., Austria, J. A., Aliani, M., Netticadan, T., & Pierce, G. N. (2019). Dietary Flaxseed as a Strategy for Improving Human Health. Nutrients, 11(5), 1171. https://doi.org/10.3390/nu11051171

Parikh, M., Netticadan, T., & Pierce, G. N. (2018). Flaxseed: Its bioactive components and their cardiovascular benefits. American Journal of Physiology. Heart and Circulatory Physiology, 314(2), H146–H159. https://doi.org/10.1152/ajpheart.00400.2017

Rehman, A., Saeed, A., Kanwal, R., Ahmad, S., & Changazi, S. H. (2021). Therapeutic Effect of Sunflower Seeds and Flax Seeds on Diabetes. Cureus, 13(8), e17256. https://doi.org/10.7759/cureus.17256

Sammartino, A., Tommaselli, G. A., Gargano, V., di Carlo, C., Attianese, W., & Nappi, C. (2006). Short-term effects of a combination of isoflavones, lignans and Cimicifuga racemosa on climacteric-related symptoms in postmenopausal women: A double-blind, randomized, placebo-controlled trial. Gynecological Endocrinology: The Official Journal of the International Society of Gynecological Endocrinology, 22(11), 646–650. https://doi.org/10.1080/09513590601010722

Shayan, M., Kamalian, S., Sahebkar, A., & Tayarani-Najaran, Z. (2020). Flaxseed for Health and Disease: Review of Clinical Trials. Combinatorial Chemistry & High Throughput Screening, 23(8), 699–722. https://doi.org/10.2174/1386207323666200521121708

Sturgeon, S. R., Heersink, J. L., Volpe, S. L., Bertone-Johnson, E. R., Puleo, E., Stanczyk, F. Z., Sabelawski, S., Wähälä, K., Kurzer, M. S., & Bigelow, C. (2008). Effect of Dietary Flaxseed on Serum Levels of Estrogens and Androgens in Postmenopausal Women. Nutrition and Cancer, 60(5), 612–618. https://doi.org/10.1080/01635580801971864

Styrczewska, M., Kulma, A., Kostyn, K., Hasiewicz-Derkacz, K., & Szopa, J. (2013). Flax terpenoid pathway as a source of health promoting compounds. Mini Reviews in Medicinal Chemistry, 13(3), 353–364.

Vinco Pimenta, A., Agrizzi Verediano, T., Souza Carneiro, J. C., Brunoro Costa, N. M., & Vasconcelos Costa, A. G. (2021). Bioaccessibility and bioavailability of calcium in sprouted brown and golden flaxseed. Journal of the Science of Food and Agriculture, 101(7), 2788–2798. https://doi.org/10.1002/jsfa.10908