Eestis on müügil erinevaid seemneid, mis on pärit erinevatest riikidest ja paljudelt tootjatelt. Aastate jooksul erinevate seemnetega idandades ja võrseid kasvatades oleme aru saanud, et paljud nendest seemnetest ei kasvata terveid taimi. Nad oleks justkui juba võrsudes veidi ´ussitanud´. Osa seementest ei idane üldse. Pole imestada, et need on poelettidel madalama hinnaklassiga.

MIS SIIS IKKAGI ON MAHETOODE?

• Mahetoodete kasvatamisel ei kasutata sünteetilisi väetisi ega putukamürke.
• Mahetaimed ei tohi olla geneetiliselt muundatud.
• Kasvatamisel tuleb kasutada kohapealseid looduslikke väetisi.
• Mahetoidus pole kunstlikke värvi- ja lõhnaaineid.
• Mitmed uuringud tõdevad, et mahetoidud sisaldavad rohkem antioksüdante ja mikroelemente, nagu C-vitamiin, tsink ja raud. Näiteks võib mahedates toiduainetes antioksüdantide tase olla kuni 70% kõrgem. Teise uuringu kohaselt sisaldasid mahepõllumajanduslikult kasvatatud marjad 58% rohkem antioksüdante ja kuni 52% rohkem C-vitamiini.

MIKS PEAKS EELISTAMA MAHETOOTEID?

Kui me sööme idandeid, võrseid või lisame keemiliselt töödeldud seemneid oma toidule, siis ei saa me kindlad olla, kui palju kahju me tegelikult endale teeme. On ju ilmselge, et puhas ilma lisaaineteta toit on meie kehale palju kergemini omastatav. Mahepõllumajandus parandab mulla kvaliteeti ja aitab kaasa puhta põhjavee säilimisele. See vähendab ka saastet ja võib olla keskkonnale parem.

KUST MA TEAN, ET TEGEMIST ON MAHETOOTEGA?

Mahepõllumajanduslik logo toiduainetel tagab, et mahetootmise eeskirju on järgitud. See on kohustuslik eelpakendatud toidu puhul. Töödeldud toidu puhul tähendab see, et vähemalt 95% põllumajandusliku päritoluga koostisosadest on mahepõllumajanduslikud. Supermarketid ja muud jaemüüjad saavad oma tooteid märgistada mahepõllumajandusliku logoga ainult siis, kui need vastavad reeglitele.

Euroopa Liidu eeskirjad mahetootmise kohta tagavad toidu kvaliteedi kogu tarneahelas. Mida see tähendab? Kui tootja toodab mahepõllumajanduslikult, siis kõik kes peale teda puutuvad kokku seemnetega (näiteks pakendamisl ja müümisel), peavad järgima reegleid. Kui mahetoode puutub kokku tootega, mis ei ole mahe, võib tekkida ristsaastumine ja siis ei peeta seda toodet enam mahetooteks.

Ka meie Plantoses järgime mahepakendamise reegleid. Selleks on meil oma kindel viis ja meie tegemistel hoiab silma peal Eesti Põllumajandus- ja Toiduamet.

MIKS ON MAHETOOTED KALLIMAD?

Mahetootmine on ajamahukam ja saagikus on madalam. Mahetoodete kontrollimisel ei tehta järeleandmisi ja mahetoodetega tegelevad ettevõtted tasuvad igal aastal eraldi riigilõivu. Meie Plantoses usume, et Sinu ja meie tervis on seda väärt 😉

MIKS ME SEDA TEEME?

Platoses ei tee me järeleandmisi enda ega teiste tervise arvelt. Oleme leidnud endale toredad partnerid Eestis ja Eestist väljaspoolt, kelle seemnete kvaliteedis võime kindlad olla. Kõik meie idandamiseks ja võrsete kasvatamiseks mõeldud seemned on maheseemned. Lisaks on meil alates 2023. aasta sügisest e-poes ka toiduseemned, mis on samuti maheseemned.

Oleme ka oma pakendeid muutmas. Uutele pakenditele oleme märkinud oma mahelogo kirkas rohelises toonis, et seda oleks kergem märgata.

Kasutatud allikad:

Asami, D. K., Hong, Y.-J., Barrett, D. M., & Mitchell, A. E. (2003). Comparison of the total phenolic and ascorbic acid content of freeze-dried and air-dried marionberry, strawberry, and corn grown using conventional, organic, and sustainable agricultural practices. Journal of Agricultural and Food Chemistry, 51(5), 1237–1241. https://doi.org/10.1021/jf020635c

Barański, M., Srednicka-Tober, D., Volakakis, N., Seal, C., Sanderson, R., Stewart, G. B., Benbrook, C., Biavati, B., Markellou, E., Giotis, C., Gromadzka-Ostrowska, J., Rembiałkowska, E., Skwarło-Sońta, K., Tahvonen, R., Janovská, D., Niggli, U., Nicot, P., & Leifert, C. (2014). Higher antioxidant and lower cadmium concentrations and lower incidence of pesticide residues in organically grown crops: A systematic literature review and meta-analyses. The British Journal of Nutrition, 112(5), 794–811. https://doi.org/10.1017/S0007114514001366

Brandt, K., Leifert, C., Sanderson, R., & Seal, C. J. (2011). Agroecosystem Management and Nutritional Quality of Plant Foods: The Case of Organic Fruits and Vegetables. Critical Reviews in Plant Sciences, 30(1–2), 177–197. https://doi.org/10.1080/07352689.2011.554417

Hunter, D., Foster, M., McArthur, J. O., Ojha, R., Petocz, P., & Samman, S. (2011). Evaluation of the micronutrient composition of plant foods produced by organic and conventional agricultural methods. Critical Reviews in Food Science and Nutrition, 51(6), 571–582. https://doi.org/10.1080/10408391003721701